Psühholoogiline nõustamine, mentori toetus, töönõustamine õpetajale, tugimeeskonna toetus ja juhtkonnapoolne abi – need on valdkonnad ja õpetaja toetusprogrammid, mida meie koolides nii harva kohtab. See ongi põhjus, miks õpetajad on hädas, soovivad koolist lahkuda ja eriti noorte õpetajate jõud saab kiiresti otsa.

Praktiline psühholoogia õpetajale on parimatele teadmistele psühholoogias ja minu kogemustele põhinevate toetusmaterjalide pakkumise võimalus just alustavatele ja noortele õpetajatele. Ka oma töös raskustega maadlevatele õpetajate on siin e-materjale eneseanalüüsiks ja uute lähenemiste katsetuseks.

Psühholoogiline nõustamine just õpetajale on minu ammune soov ja soovitus olnud kõigis koolides tugimeeskondadele, mis kahjuks pole vajalikul määral teostunud.

Oma videoloengus räägin sellest “Miks õpetaja pole piisavalt toetatud? 7 põhjust tugisüsteemi muutmiseks” Samast minu kanalist YouTubes võib leida veel mitmeid loenguid tasuta, mis aitavad õpetajal mõista oma raskuste põhjusi.

Lihtsate praktilise psühholoogia õppematerjalide ja abimaterjalide sisu õpetajale on kogunenud minu kui autori pikajalisest kogemusest õpetajana, hariduspsühholoogina ja koolitajana. Olen töötanud nii õpetajana erivajadustega laste klassides ja koolispsühholoogina mitmes koolis kui ka paljude õpetajate, lapsevanemate, tugimeeskondade ning haridusjuhtide koolitajana. Olen õpetanud erinevaid teemasid psühholoogias. Nende kohta lihtsaid kokkuvõtteid tahangi siin jagada.

Psühholoogiline nõustamine pikemate koolitusprojektide ajal on andnud mulle kõige suurema tõuke selliste lihtsate abimaterjalide koostamiseks. Tähtsamad teemad on olnud erivajadustega poiste toetamine kooliraskuste ja väljalanguse ennetamiseks, matemaatika õpetamise aluseks olevad psühholoogilised seaduspärasused ja tugimeeskonna koostöö õpetajaga. Mitmeid aastaid olen nõustanud tugispetsialiste, tugimeeskondi ja omavalitsusi toetussüsteemi ülesehitamise teemadel.

Tunnivaatluste, õpetajate tööraskuste analüüsi ja psühholoogilise nõustamise kaudu on saanud ilmselgeks, et õpetajatel oleks palju kergem koolis töötada ja edukalt toime tulla ka oma õpilastega, kui nad tunneksid ja kasutaksid oma töös rohkem praktilise psühholoogia lihtsaid aluspõhimõtteid. 

Silmapaistev vajadus ilmneb just isiksuse-, sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia teemade osas. Ka erivajadustega laste keeruline õpetamine koolis muutuks lihtsamaks, kui lapse- ja hariduspsühholoogiaga seotud oskusteabe kasutamine oleks õpetajale käepärane.

Osa sellest koolituste materjalist on ilmunud ka 2012 (ja 2020 aastal uus trükk) käsiraamatuna Atlex kirjastuselt ” Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia”

Tutvustan seda käsiraamatut ka oma videoloengus YouTubes:

Veebipoodi olen aga kogumas uuendatud erinevates vormides e-materjale, mida õpetaja (tugispetsialist, lapsevanem) saaks kasutada oma personaalse õpitee läbimiseks praktilises psühholoogias ja oma töös katsetamiseks:

• lühemaid või pikemaid õppe-ja abimaterjale,
• videoloenguid,
• e-kursusi,
• slaidiprogramme jne.

Tahan rõhutada oma materjalidega seda aspekti, et praktiline psühholoogia on lihtne ja eluline. Seetõttu püüan lisada tekstide vahele palju elulisi, aga ka humoorikaid internetipilte, sest “pilt räägib rohkem, kui 1000 sõna”!

Psühholoogilise nõustamise puhul on väga oluline, et õpetaja saaks lihtsaid soovitusi, mitte mingeid viiteid teaduslikele teooriatele ega uuringutele. Loomulikult olen ise kasutanud paljusid erinevaid materjale, aga neid raamatuid, mida ka õpetajad loeksid või peaksid lisaks lugema, esitan siin tekstide vahel vaid kaanepiltidena. Minu käsiraamatut on nimetatud ka “koolipsühholoogia kokaraamatuks”, aga tahan seda lihtsustamist veel jätkata, et õpetaja oskaks, saaks tõesti minu soovitusi katsetada ja rakendada oma töös.

Iga õpetaja vajab psühholoogilist tuge ja selle jaoks on vaja tänases koolis leida kõik võimalused.

Need, kes on huvitatud psühholoogia teaduslikest uuringutest (kasvõi oma magistritöö jaoks), oskavad ise piisavalt keerulist ja teaduslikku infot leida.

Seni, kuni õpetaja töö on üleliia raske argipäevas, läbipõlemine silme ees ja mõttes soov koolist lahkuda, pole keeruliste teaduslike teooriate rääkimisest mingit kasu. 

Aastaid õpetajatega suhtlemist koolitustel ja koolides nõustades on mulle andnud piisava ülevaate, mis õpetajatel psühholoogia-alasest oskusteavest on olemas, mis on paljudel puudu ja takistab selletõttu õpetaja head toimetulekut oma tööga. Olen piisavalt kogenud ka seda, milline eriliselt tähtis ja tõenduspõhine teave pole tavaõpetajale mõistetav ega ka selletõttu seda ei rakendata. Näiteks uuenev õpikäsitus, kaasava hariduse teemade rakendamine või ennastjuhtiva õpilase juhendamine.

On oluline anda õpetajatele edasi sellised lihtsad psühholoogia alustõed, mis on juba kaua aega tagasi teaduslikult “vettpidavaks kuulutatud”, mida siis ta saab kasutada oma argipäevatöös ja lapsevanematega suheldes, sest nemad on tihti need oma töö juures koolitustel selgeks saanud.

Eriline mure on mul üheltpoolt nende staažikate õpetajatega seoses, kes õppisid õpetajaks veel aastakümneid tagasi TPedI-s, kui ma seal psühholoogia õppejõuna töötasin. Olin siis just tulevaste õpetajate nõustaja kutsekabinetis ja õpetajakutse üliõpilaste psühholoogiaõppejõud. Selletõttu mäletan väga hästi, mis erialadel, kui palju ja mis teemadel oli neil ette nähtud põhiliselt üldpsühholoogiast baasteadmisi saada.

Kahjuks mõnedel erialadel olid õppekavad pungil aineõppe moodulitest ning selletõttu sellist “kerget ja kasutut” lisainet, nagu psühholoogiast mitmes kateedris arvati, ju vaja polnud.

Muidugi on olnud ka neile õpetajatele palju täienduskoolituse võimalusi ja õpetajad ennast ise harinud, lisaks õppinud. Kahjuks paistab tunnivaatlustes ja koolitustel ikkagi mitmete tähtsate teemade vähene tundmine silma. See teeb neile muidugi töö raskeks ja võib vähendada soovi veel pikka aega koolis edasi töötada. Neile mõtlengi…

Teine mure on mul nende noorte või algajate õpetajatega seoses, kellest mõningaid olen õpetanud lühikursustel ja kes pikemat psühholoogiakursust pole saanud oma piiratud väljaõppe tõttu. Eriti oleks vaja neile enne kooli tööle suundumist piisavalt praktilist harjutamist(n. rollimänge, videokoolitusi, kehtestamise või klassijuhtimise teemal). Pean seda üheks kõige suuremaks puuduseks õpetajate väljaõppes, et neid ei ole piisavalt treenitud ja juhendatud väljaõppe ajal, kuidas näiteks toime tulla keeruliste klasside ja erivajadustega õpilastega (eriti murdeeas).

Veebipoes hakata tasapisi materjale avaldama just nendel olulistel teemadel, mis teeksid õpetajate elu kergemaks. Lähtun oma kogemustest ka õpetajana ja hiljutistest paljudest tunnivaatlustest, mis oleks õpetajale hädavajalik lihtne praktilise psühholoogia teave, et seda saaks kohe oma töös katsetada ja edukate tulemuste korral igapäevaseks “tööriistaks” võtta.

Soome kogemus ja koostöö haridusinimestega, koolijuhtide, psühhoterapeutide ja ainedidaktikutega on toimunud mul 2005.aastast. Olen näinud nende uuendusi ja keerulisi probleeme, mille lahendamiseks seal pidevalt lahendusi otsitakse. Mitte kõik pole ju kuskil ideaalne – probleeme jätkub, aga meil on ka Soomest palju õppida. Selletõttu püüan ka võimalusel olla selle kogemuse edasiandjaks ja kohandajaks Eestis. Kõige rohkem just tugimeeskondade süsteemsema töökorralduse jaoks ja õpetajate toetuseks.

Sooviksin väga, et meie õpetajatel ja tugispetsialistidel oleks koolis palju kergem ning nad ei jätaks raskuste tõttu oma väga tähtsat tööd. Tugimeeskonnal on palju võimalusi õpetajat toetada ” Tugisüsteemi 7 võimalust õpetajat toetada“

Soovin toetada oma loengute ja abimaterjalidega ka klassijuhatajaid ning mentoreid, kellel on suur vastutus laste arengus ja klasside, tiimide koostöö kujundamisel.

Loodan, et kirjutate mulle tagasisidet, avaldate oma arvamust ja soove, mis teemal materjale oleks vaja siia postitada ning teie kasuks jagada.

Lugemise ja katsetamise rõõmu teile, armsad õpetajad!

Tänuga

Teie Tiia Lister

Sissejuhatuseks sellele teemale on tehtud ka mu videoloeng eelmisel aastal:

Maa sool või klienditeenindaja…