TIIA LISTER
Kes ma olen ja milline on minu praktiline kogemus hariduspsühholoogina?
Olen kogu oma elu olnud seotud laste ja kooliga, nii algklasside õpetajana, psühholoogina kui ka koolitajana eelkõige õpetajatele.
Minu tänaseks missiooniks on anda oma panus 40 aastaga kogutud teadmistest ja kogemustest praeguse koolikriisi lahendamiseks.
Soovin, et õpetajad õpiksid nii hästi tundma praktilist psühholoogiat, et nende ja õpilaste elu koolis oleks meeldivam ning kergem. Soovin, et keegi ei tahaks pettunult koolist lahkuda – ei õpilased ega õpetajad.
Ma ei kirjuta nendest paljudest enda täienduskoolituse päevadest, sest mulle on kõige suuremaks kasuks õppimisel – ise töötada ja koolitada koos eriliste, tarkade ja uutmoodi kogemustega inimestega.
Olen erilise tänu võlgu just Soome haridusega seotud professionaalidele, kellega koos olen saanud tohutult palju kogemusi nii Eestis koos koolitades kui ka Soomes kohapeal tutvudes väga huvitavate uuendustega koolikülastuste, konverentside ja koolituste käigus. Teine minule omane õppimise viis on kõigile kättesaadav – raamatud ja internet. Ei ole teemat, mida psühholoogina või ka õpetajana poleks võimalik niiviisi õppida.
Kirjutan järgnevalt oma põhilistest õpikogemustest ja õpiperioodidest, mis on mind kujundanud nii, et mul on kogemusi ja teadmisi teiega jagada.
- Peale TÜ lõpetamist sotsiaal-, isiksuse- ja koolipsühholoogina 1975.aastal töötasin 18 aastat TPedI õpetajate koolitusvaldkonna psühholoogia õppejõuna ja kutsekabinetis teadurina. Selle aja põhiline kasutegur oli õppida psühholoogiliselt tundma õpetajaks õppida soovivaid noori, kelledest paljud töötavad veel praegugi koolis. Igal suvel sisseastujatele ja sügisel tudengitele tegin kõigi õpetajaks õppivate esmakursuslaste/tudengitega psühholoogilisi teste ning nõustasin neid kutsekabinetis. Tänu koostööle erinevate erialakateedritega sain teada, kas ja kuivõrd nad tähtsustavad ning kuidas pakuvad oma aine tulevaste õpetajate psühholoogia-alast ettevalmistust praktiliseks koolitööks. Osalesin koolipraktikates nõustava psühholoogina. Igale õpetajale on väga tähtis praktilises väljaõppes suhtlemistreening enesekehtestamise oskuseks ainetunnis ja hea eneseväljendusoskus. Neid koolitusi olen teinud palju nii kooliinimestele kui ka ettevalmistusena tulevastele tudengitele ja paljudele töötajatele ettevõtetes. Kuna sel ajal TLÜ-s õppinud õpetajad said väga vähe vajalikku praktilist psühholoogia-alast ettevalmistust, siis nende hea toimetulek koolis sõltub headest täienduskoolitustest, mida pole enamasti piisavalt olnud just praktilise psühholoogia alal.
- Kõige suurem kasutegur ja elumuutev kogemus on mul seotud töötamisega algklasside õpetajana lausa kahel korral erivajadustega laste klassis just sel ajal, kui polnud veel väikeklasse ega ka tugimeeskondi. Esimesel korral olin tööl Raplas ja teisel korral suures Tallinna koolis erivajadustega laste klassi õpetajana. Seal arvati, et psühholoog peaks üksi kõigega hakkama saama. See kogemus õpetas mulle valusalt, et õpetaja ei suuda üksinda klassis tulla toime keeruliste lastega. Ta vajab tugimeeskonna abi ja eripedagoogika kõrval ka palju teadmisi praktilisest psühholoogiast. Kuna hiljem oma koolinõustamiste ajal ja paljudes tunnivaatlustes pole kohanud isegi erikoolides nii raskete probleemidega suurt klassi, kui mul oli Lasnamäel (põhiliselt 18 õpilast klassis), siis sellest minu väga raskest toimetuleku katsumusest on olnud siiani väga palju kasu. Kõike neid töötavaid võtteid ja toimivaid psühholoogiaseadusi, mis seal klassis tulemusi tõid, saan jagada jätkuvalt õpetajatega.
- Väga kasulik eluperiood algas mul 2005. aastal koostöös Soome Instituudiga, siis sain täiesti uue vaate Soome hariduselule. See oli seotud eriti tugimeeskondade (oppilashuolto/õpilasabi), tugimeeskonna, õpetaja töökorralduse ja õpetajate, õpilaste toetamisega kooliheaolu tõstmiseks. Tutvusin ka paljude Soome õpilasabi riiklike meetmetega ja neid kirjeldavate uuringute, projektide ja juhendtekstidega. Minu korraldatud ELLU koolitustel käisid Eestis esinemas paljud Soome ülikoolide õppejõud, psühhoterapeudid Saara Kinnuneniga esikohal. Tegime koos Soome Instituudi juhatajaga eripedagoogist doktori Jaana Vasamaga palju ühiskoolitusi erikoolidele, valdadele ja mitmeid projekte, mille eesmärgiks oli Soome kogemuse Eestisse toomine ning kohandamine meie oludele.
- Täiesti eraldi peatükk minu õppimistes algas 2010. aastal koos Helsingi ülikooli tunnustatud matemaatika didaktikutega ja õppejõududega Hellevi Putkoneniga ja Johannes Paasoneniga. Mitme aasta vältel tegime erinevates Eesti piirkondades matemaatika õpetamise koolitusi eelkõige klassiõpetajatele ja põhikooliõpetajatele. Õppisin üllatusega, et Soomes tunnevad matemaatikaõpetajad väga hästi ka psühholoogiat. See olevat nii eriti peale sealset pööret matemaatika õpetamises. Soomes saadi aru, kui keeruline oli matemaatika paljudele õpilastele ja tehti suured muutused õppekavas. Ka matemaatikateraapia võimalus tekkis neile, kellel olid tõsised matemaatika õpiraskused, milles tavakoolis ei osanud õpetaja aidata. Püüdsin seda uut vaadet matemaatika+psühholoogia pakkuda ka meie matemaatikaõpetajatele, aga see oli väga keeruline.
- Minu kogemused erikoolidega ja erivajadustega lastega (ka varem käitumisraskustega õpilaste erikoolidega) algasid tööga psühholoogina Raiküla koolis. Olen tegelenud paljude erikoolide projektide, koolituste ja nõustamistega, eriti poiste teemadel. Lisaks mitmed projektid, mida tegime koos Soome Instituudiga ja MTÜ Tulevikuhariduse PIRN meeskonnaga. Psühholoogi osa tugimeeskonnas üldse, aga eriti erikoolides, on otsustava tähtsusega ka õpetajale. Mitte ainult erikoolides pole tunnikorra saavutamine, õpimotivatsiooni loomine ja käitumishäiretega toimetulek õpetajale väga suur väljakutse. Ka tavakoolides on õpetajal palju raskusi, kui pole toimivat tugimeeskonda koolis.
- Lisaks olen töötanud ka mitmes tavakoolis koolipsühholoogina ja eelkõige püüdnud toetada õpetajaid, sest suuremas koolis tekib muidu täiesti põhjuseta „järjekord“ psühholoogi ukse taga, kui õpetaja ei oska ise oma õpilasi nii juhtida ja toetada, et koos tunnis läheks õppimine hästi. See, et koolipsühholoogid tegelevad põhiliselt õpilaste vaimse tervisega, on tugisüsteemi puudumise ilming, sest tihti on õpilaste vaimse tervise probleemide põhjus just koolikliimas ja ainetunnis toimuvas. Psühholoog peaks ka ennetusena aitama olukordi muuta ja õpetajat toetada. Selle muutmiseni aga erinevalt Soomest me kahjuks paljudes koolides jõudnud pole.
- Tugisüsteemide ülesehituse ja tulemusliku toimimise tähtsuse teemani viisid mind aastatepikkune koolide nõustamine väga mitmel teemal: „Murelapsed koolis“, „Kuidas toetada poisse koolis“, „Keerulised klassid ja nende juhtimine“, „6.klass – ennetame koolist väljalangust!“. Need teemad ajendasid tegema ajavahemikul 2006–2009.a koostöös Soome koolitajatega üle-eestilisi koolitusi tugisüsteemide ülesehituse ja sisulise töö korralduse oskusteabe jagamiseks. Selle teemalisted suured projektid Saaremaa, Tori, Käru, Rapla vallaga ja Viljandi linnaga said tehtud aastatel 2015 – 2020 ja infot on leida Tulevikuhariduse PIRN kodulehel. Selle aja kõige suurem kasu tuli minule paljude koolide ainetundide vaatlusest ja vestlustest nende koolide koolijuhtide, õpetajate, tugispetsialistidega ja hoolekogude, lapsevanematega.
- Üheks minu koostööpartneriks oli kaua aega Riiklik Eksami ja Kvalifikatsiooni Keskus (Innove/Harno eelkäija), mille koostööprogrammis aastal 2010 tegin terve aasta koolitusi “Kuidas kutseõpetaja saab õpiraskustega noormeest õppetunnis abistada” 15 erinevas kutsekoolis. REKK-iga koostöö oli ka seotud Soome kogemuste jagamisega Eestis, kus olime Soome- Eesti erinevate aineliitude koostöö vahendajaks ja selletõttu uuenduslike haridusmõtete maaletoojaks. Minu üheks parimaks õpikogemuseks oli Soome ühe väljapaistava haridusuuendaja Pekka Peura koolipäeva külastus, kus sain veelkord aru, kui vanasse kihistusse on meie Eesti kool kinni jäänud ja kui keeruline on pakkuda teed välja.
- Omaette peatükk on koolituste korraldamine nii TLÜ kui ka TÜ täienduskoolituse kaudu. Õnneks oli varem ka psühholoogia, eriti suhtlemispsühholoogia, tähtis teema ja nendel koolitustel käinud õpetajad said kindlasti innustust praktilise psühhholoogia kasutuselevõtuks oma tundides. Samuti olen käinud paljudel lapsevanemate koosolekutel/koolitustel rääkimas laste probleemidest (stressist, murdeealistega suhtlemisest, poiste muredest jne), nõustanud lapsevanemaid. Üks suur ettevõtmine poiste heaks oli 2010. aastal korraldatud rahvusvaheline konverents “Päästke poisid”, kus esinesid mitmed külalised Soomest, Lätist ja ikka ka Eestist. Selle konverentsi minu ettekande slaide soovitan vaadata “Poistest -armastuse ja austusega”
- Nii esinemised Pereraadio paljudes saadetes kui ka mõned esinemised Vikerraadios on olnud tavapärased. Samuti olen kirjutanud artikleid Postimehes, Maalehes ja Õpetajate Lehes.
- Olen teinud erinevate koostööpartneriga paljusid huvitavaid projekte ka terve Eesti haridusuuenduse jaoks, näiteks Eesti Koostöökogu Haridusstrateegia 2020 õppeprotsessi töörühma eksperdina.
- Mul on oma YouTube kanal, kus on üleval nii pikemad kui ka lühemad videod kõigile vaatamiseks ja praktilise psühholoogia õppimiseks.
- Facebooki grupis PRAKTILISE PSÜHHOLOOGIA ÕPETAJALE õpime koos e-materjali “10 sammu, mis aitavad ennetada tööraskusi õpetajatöös” kasutades, mis on müügil minu veebipoes. See grupp on avatud kõigile huvilistele, kes soovivad ennast praktilise psühholoogia valdkonnas täiendada.
- Minu praktilised töökogemused, lisaks ka ettevõtluses koolitajana töötamise kasulikud õppetunnid, ja meie koolile hädavajalik praktilise psühholoogia oskusteave on kokku võetud minu hariduspsühholoogia käsiraamatus „Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia“ (Kirjastus Atlex 2012.a). Olemas ka näidislehed sissejuhatusest Atlexi lehel.
- Varem olen kirjutanud ka ühe raamatu “Kallimaks kullast” oma pereraadio saadete hingehoidlike tekstide põhjal. Seda raamatut on ka audiofailina võimalik kuulata Pereraadio lehel.
Pikk teekond hariduspsühholoogina on olnud minu õppimise ja kogemuste omandamise rõõm, millest nüüd tahan jagada parimat teiega, armsad õpetajad, ja oma teadmisi edasi anda kõigile, kes neid vajavad.
Mõnusat õppimist – mõtelda on mõnus, eriti, kui sellest on kasu laste heaks!