Milliseid ohumärke poiste käitumises peaks õpetaja oskama ära tunda?

Kirjeldus

Kui turvaline on meie kool Eestis?

• Kas meie koolidel on olemas kriisiplaanid ja tehakse keeruliste sündmuste ennetuseks väljaõpet?
• Kuivõrd on meie õpetajad ettevalmistatud teadmiste ja infoga, et nad oskaksid võimalikult varakult tunda ära igasuguseid ohumärke? Eelkõige koolis õppivate õpilaste puhul.
• Kas nende tõsised probleemid on tähele pandud ja neile õigel ajal reageeritud?
• Kuivõrd meie koolis on tähelepanu alla kooliheaolu?
• Kuivõrd on olemas õpilaste head suhted õpetajate ja kaaslastega?
• Kuivõrd on kiusamine kontrolli all ja on tehtud kõik vajalik ennetuseks?

***

Õpilaste kooliheaolu ja vaimse tervise probleemid on meie koolides palju vähem tähelepanu all, kui Soomes. Soome koolis on kiusamise programmid, millest ka Eestis on olemas KIVA programm. Juba 20 aastat on Soomes olemas kooliheaolu analüüsiks igas koolis ja koolide omavaheliseks võrdluseks üleriigiline virtuaalne keskkond “Kooliheaoluprofiil”.

Ometi toimub seal igal nädalal koolidele ähvardamist nii sotsiaalmeedias kui ka muude kanalite kaudu. Koolides korraldatakse õppusi, kuidas ennast kaitsta koolivägivalla korral. Ometi räägitakse aga Soomes üha rohkem sellest, et see pole kõige tähtsam. On vaja leida PÕHJUSED, miks sellised sündmused juhtuvad ja millised arengud nii kaugele juhivad, et toimuvad ohvritega õnnetused. On vaja ennetust ja palju suuremat põhjuste analüüsi nii ühiskonnas toimuva, iga üksiku kooli suhete, kooliheaolu kui ka iga õpilase ja õpetaja vaimse tervisega seoses.

Miks lapsed ja noored nii käituvad? Soomes on tugimeeskondade olemasolus kõigis koolides ja õpetajate palju parem ettevalmistus erivajadustega lastega töötamiseks. Ometi ei jõuta ennetusega jälile, kes võiks olla võimalik vägivalla rakendaja. Seekord oli 12-aastane ründaja selles koolis olnud 11 nädalat, aga ka eelmises koolis oli ta kiusatu. Uus õpilane sattus kohe uues koolis kiusatavaks…

Paljudel juhtudel on koolidele ähvarduste saatjate arvates tegu naljaga, aga ometi koolitulistamiste ohvrite arv Soomes suur. Viimasel korral Vantaas oli tulistajaks 12-aastane poiss ja ohvritest üks poiss tema klassist  sai surma ning 2 tüdrukut on raskete vigastustega haiglas.

***

Eestis on aastaid tähtsustatud koolide õppeedukuse edetabeleid ja PISA tulemusi, kuigi ka meil on olnud üks koolitulistamine 2014.aastal. Näib, et oleme põhjendamatult lootuses, et meil selliseid sündmusi enam ei juhtu. See on “pea liiva alla” peitmine, kahjuks.

Paljude meie laste ja noorte vaimse tervise olukorrad väga keerulised. Paljudes koolides võib olla ainsaks märkajaks klassijuhataja või mõni kogenum õpetaja, kui lapse probleemid või kiusamine üle taluvuspiiri tõuseb. Teistele suunatud koolivägivalla kõrval on enesevigastamine, enesetapumõtted või katsetused olemas.

Selles veebinaris räägime:

• Miks poisid võivad keerulistes olukordades käituda agressiivsemalt kui tüdrukud?
•  Millised ohumärgid ilmnevad nende käitumises, kui neil on suurenenud stressitase või depressioon?
• Milline võib olla poiste käitumine, kui neid kiusatakse või provotseeritakse?
• Miks õpetajatel on raske ära tunda poiste meelepaha või vihastamise tõsidust ja ennetada võimalikku plahvatust?
• Kuidas õpetajad ise võivad oma reaktsioonide või mõtlematu käitumisega poisse ärritada või halba käitumist esile kutsuda?
• Mis on soodustavad tegurid poiste maailmas, et nende vaimne tervis on ohus?

Millised on ohumärgid poiste käitumises, mis võivad viia agressiivsele käitumisele, afektiivsele plahvatusele, endale või teisele suunatud vägivallale? Mida peaks õpetajad võimalikult varakult avastama, et arengud ei oleks ohtlikud nii noorele endale kui ka teistele tema ümber?

Alustame selle veebinariga nende psühholoogiliste põhjuste uurimist, mis poiste vaimset tervist mõjutavad. Kasutame ka Soome uuringute järeldusi nende vastavatest raportitest.

Olete väga oodatud veebinarile!