10 sammu, mis aitavad ennetada raskusi õpetaja töös. 5.samm

10,00 

5.samm abiks algavale ja teadlikule õpetajale oma tööga seotud raskuste ennetamiseks

“Kord majja!”

  • Materjal 44 lehekülge paljude näidete ja praktiliste soovitustega
  • Pildid internetileheküljelt www.pixabay.com
  • Soovituslikud raamatud esitatud kaanepildiga
  • Alusmaterjaliks  õpetaja Personaalse Õppimise Rajal, mille juhendid on  üleval FB grupis  “Praktiline psühholoogia abiks õpetajale”

Kirjeldus

10 sammu, mis aitavad ennetada raskusi õpetajatöös

Alustava või noore õpetaja kõige suurem mure võib olla tunnikorra saavutamine, eriti suures klassis.
Kooli juhtkond peaks muidugi tagama, et noort õpetajat ei pandaks sellise suure klassi õpetajaks, (rääkimata selle klassijuhatajaks), kus eelmistel õpetajatel on korra saavutamisega olnud suuri raskusi.
Samas on tunnikord kõige olulisemaks aluseks, et üldse õpetada ja õppida saaks – seda ei saa ega tohi kuidagi alahinnata.
Ka mentor ja tugimeeskond peaksid alustavale õpetajale appi tulema, sest kui klass on harjunud “laokil olema”, siis mõjutab see kõiki, ka teisi õpetajaid, kes seal tunde annavad. Rääkimata õpilastest.
Kogu see distsipliini teema on olnud kuidagi kõrvale jäetud, aga see ongi üks põhjus, miks nii palju on probleeme ka muudes valdkondades.
Nii õpetaja kui ka õpilase üks tähtsamaid sotsiaalseid oskusi on enesejuhtimise valdkonnas enesedistsipliin, mida ei saa lapsena kuidagi teisel moel arendada, kui selleks kohases, soodustavas keskkonnas.
Koolis ja klassis tunni ajal on parim koht selleks.
Selles 5.sammus ongi üldised põhimõtted tunnikorra saavutamiseks ja palju soovitusi, kuidas seda hakata samm- sammult looma.
Väga oluline on, et lugeja oleks eelnevalt lugenud minu praktilise psühholoogia seeria ” 10 sammu, et ennetada raskusi õpetaja töös” eelnevaid osasid, mis on saadaval e-poes.
Nii positiivse suhtumise osa (1.samm), kuidas teadlikult ise käituda õpetajarollis (2.samm), mil moel kehtestada klassi oma piire (3.samm) ja mõista nii õpilast kui ka klassi (4.samm).
Selle järel on alles olemas vajalikud psühholoogilised eeldused, et saaks ka tunnikorra kehtestada ilma õpetajapoolset võimu ja halba suhtumist õpilastesse rakendamata.
Hoopis häid suhteid luues, õpilastega arvestades ja meeldivat koostöö-õhkkonda klassis tekitades.
Soovin teile, armsad kolleegid, julgust ja edu katsetamiseks!
Ka õnnestumisi ja rõõmu, et katsetuste järel saate paremini ise õpetada ja õpilased õppida!

 

Sisukord

  1. Õpilastesse ja endasse positiivse suhtumisega õpetaja tuleb oma tööga toime, on autoriteetne ning suudab tagada töörahu klassis. Lk.2
  2. Distsipliinist ja õpetaja autoriteedist. Lk.2
  3. Mida me üldse mõistame distsipliini all psühholoogilises mõttes? Lk.4
  4. Psühholoogilised eeldused, et õpetaja suudaks klassis positiivse, õpetamiseks ja õppimiseks sobiva mikrokliima luua. Lk.5
  5. Enesekehtestamine – õpetajale vajalik sotsiaalne oskus kui ka positiivse endasse suhtumise tulemus. Lk.6
  6. Õpetaja enesekehtestamise oskus, kehtestav käitumine. Lk.7
  7. Enesekehtestamise õiguste deklaratsioon ja igaühe õigused. Lk.11
  8. Õpetaja kehtestava käitumise tunnused. Lk.13
  9. Vastus on “Ei!” Lk.14
  10. Reeglid paika – mõtleme koos välja, sõnastame selgelt ja täidame kõik, õpetajad samuti! Lk.17
  11. Sotsiaalsed normid on klassi reeglite tagamaaks. Lk.20
  12. Sotsiaalsete normide liigid arvestades nii üksikisiku kui ka grupi arengut ja omapära.Lk.22
  13. Milline peaks olema erinevate sotsiaalsete normide omaksvõtt väikelapse east sotsiaalselt küpse täiskasvanu eani? Lk.23
  14. Sotsiaalsed normid erinevates tegevustes või eluvaldkondades. Lk.28
  15. Distsipliin õppetunnis. Miks peaks õpetaja oskama luua ainetundi töörahu? Lk.29
  16. Mis on distsipliin? Miks koolis on distsipliini vaja? Lk.30
  17. Ebaefektiivsed meetodid distsipliiniprobleemide lahendamiseks. Lk.32
  18. Põhilised soovitused õpetajale hea distsipliini saavutamiseks. Lk.34
  19. Nõuanded noorele õpetajale õpilaste ebasobiva käitumise ennetamiseks õppetunnis.Lk.38