Oleme üksteisele toeks Vilkuvad ohutuled inimese ja tehisintellekti suhetes

Tiia Lister 2023

Inimene on loonud tehisintellekti, lähiajal hakkab tehisintellekt inimolemust vormima.
Kes suudab panna stopi, kui AI – tehismõistus on ületanud inimest ja ühiskonda kahjustava piiri ning muutunud inimkonda hävitavaks relvaks vaimses plaanis, hirmumaailma loojana või ulatusliku pettuse külvajana tõe asemel?
Kui täna on inimese füüsise „remont“ enamasti inimese heaks, siis tulevikus võib psüühiline ja vaimne kunstreaalsusega manipuleerimine hirmude, tehisnaudingute ning ebatõega hävitada inimese hinge ja vaimu isegi seda näiteks masinõppe või – teraapia sildi all.
Arendatav ja arenev võimas kunstaju, tehisaru ei tunne piire ega eetikat, nagu inimese parim loomus iseenesestmõistetavaks peab.
Kas tõejärgsele maailmale järgneb inimjärgne maailm?

Juba täna peavad vastutundlikud ülikooli õppejõud, ettevõtjad, riigiametnikud ja ajakirjanikud suutma eristada, kas nendeni jõudnud info on võlts, sihipärane pettus, tõepärase reaalsuse peegeldus või kellegi katsetus neid manipuleerida eesmärgipäraselt ChatGPT abi kasutades.

Uudishimu ajab ka reakodanikku uurima tehisintellekti võimalusi või mängima igasugu videomänge, mis on otseses seoses tehisintellektiga. Mõistmata, et niiviisi saab temagi haaratud alles teadmatute tagajärgedega ennast hiljuti jõuliselt avalikkuses ilmutanud kunstaju, tehisintellekti närvivõrku.

Isegi ChatGPT enda vastusega küsimusele tehisintellektiga seotud ohtude kohta, saame teada, et tehisintellekt on ohtlik inimesele ja vähemalt argipäeva vastaseis inimesega lausa lähiajal vältimatu.

Väga vähese ajaga on ChatGPT kasutajate hulk kasvanud määratul hulgal ületades kõik teised arvuti ja sotsiaalmeedia tehnoloogiad oma arvuliste väärtuste poolest, kasvades iga päevaga ~ 2 miljonit kasutajat. 2023. aasta suveks lubavad arendajad, et see uus GPT-4 masinvestlusbot kasvab GPT-3-st veelgi võimsamaks, ületades viimast 570 korda ja ulatub 100 triljoni parameetrini. See on selline saavutus maailma ajaloos, mida pole ükski „masin“ kunagi omanud oma „närvivõrgu“ arvulises ulatuses ja mis on „inimlikum“ kasutaja soovide suhtes, kui eelmised arendused.

Inimene on jõudnud oma tegude ja loominguga hämmastavatesse kõrgustesse nii otseses kui ka ülekantud mõttes.

Marsi programmid, sateliite ja muid aparaate täis kosmos, ettevalmistus Kuu ja teiste maaväliste territooriumide hõivamiseks on selle üks mõõde.
Tohutud ehitised maa peal ja maa all, vapustavad kõrghooned, lahmakad laevad ja lennukid, mitte ainult suuruse poolest hämmastavad sõjamasinad ja nende hävitusjõud haaramatus suuruses, mis võiks mitmekordselt olematuks muuta kogu maailma.
Meditsiini tavapärane praktika haiglates, kus mõne liigese või „kehajupi“ väljavahetamine meenutab autoremonti.
Keelte Paabelitorn on valmis, kasvõi Google Translate kaudu, kus vaid väheste keelte tõlge pole kättesaadav. Veebruar 2023 on olnud tehisintellektiga seotud vapustavate uudistest rikas ja ka esimesed vead ja hoiatused on jagatud ajakirjanduses. Iga inimene saab interneti vahendusel lugeda peaegu kõike, mida ta soovib, on tööks vajalik või uudishimu äratab. Ka tehisintellekti kohta.
Maailm pole oma tohutu territooriumi suuruses ja imelisuses mitte ainult kaartidel olemas, vaid ka GPS-s (üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem), rääkimata paljudest videotest YouTube-s, igasugu sateliidipiltide kaudu Maast või lausa oma koduõuest, kuni James Webbi kosmoseteleskoobi piltideni Universumist.
Unistatakse ikka veel Sahaara roheliseks muutmisest ja aedade rajamisest kõrbetesse, looduse ja ilma muutmisest enamasti küll lootusega püüda põgeneda juba lähiajal ähvardava üleilmsete looduskatastroofide eest.
Kui materiaalses maailmas aatompommi loomine oli algul teadlastele ja sõjatöösturitele uus suur avastus ja võimalus sõjas võitu saavutada, siis tänaseks on sellest saanud kohutav hävitusrelv, mis suudab olematuks teha kõik materiaalse elu maapeal. Selle avastusega seotud kasutegurid muudes valdkondades pole siiski võrreldavad selle tohutu hirmu, kannatuse ja hävinguga, mida aatomisõda võib kaasa tuua.

Inimene on loomas samasugust potensiaalset hävitusrelva ka vaimses maailmas tehisintellekti kaudu.

See on oht inimkonna kogu vaimsele mõõtmele, sajanditega kogunenud kultuurikihistustele, inimese isiksuslikule originaalsele väljendusele oma loomingu kaudu, kõlbelistele arusaamadele ja reaalsustajule tema ümbritseva maailma kohta. Inimese loodud väärtusliku vaimse loomingu sumamisega ühisesse kunstintellekti „ahju“, seal moondamiseks ja muutmiseks suvaliste eesmärkide jaoks, mida võib ju nimetada ka „masinõppeks“.

Ainult nii kaua, kui inimene, kasvõi kõrgel tasemel tehisaru arendajate seltskond, on võimeline „tilgutama“ tehisintellekti palakesi erinevatesse arendusprojektidesse – iseliikuvad autod, luuredroonide arendamine, kõnetuvastuse programmid, kaugjuhitavad seadmed jne. – siis seda võib vaadata rohkem kena, huvitava „mänguasjana“ või on kellelegi kasulik investeering.

Samas on Euroopa Komisjon loonud vastava komisjoni tehisintellekti võimaluste ja ohtude uurimiseks digiajastul ja kirjeldab võimaluste kõrval ka mõningaid ohte, mis on siiski alahinnatud.

Kui kaovad jäljed inimliku looja autorlusest, avastatud ja uuritavast teadluslikust tõest, kultuuris aastasadu õigeks peetud põhimõtetest ja väärtustest, kunstilise loomingu algupärandid ja see kõik asendub anonüümse kunstloominguga tehisintellekti poolt, siis pole enam inimene nii psühholoogilises mõttes midagi enamat kui mängukann tehisintellekti andme(s)isu jaoks.

Kui kogu inimkonna vaimne pärand ja olemaolev reaalne tegelikkus saab tehisintellekti poolt töödeldud sisendiks, aseaineks ja on võltskaup teatud kasusaajate huvides, siis kes oskab eraldada originaali ja plagiaati, mõistab seda kahtlast töödeldud infot kasutada õigetel eesmärkidel.

Aga kui ühel päeval kasusaajad ja sisuloojad ei suuda enam tehisintellekti vallata ja suunata, siis haarab gaslightning tervet maailma ning muutub ohtlikuks ka tehisintellekti loojatele endile.

Kas inimesed, kes isegi väikeste kriiside puhul kaotavad oma tasakaalu ja hea vaimse tervise, on siis võimelised eristama ja avastama tehisintellekti reaalsust muutvates sõnumites oma vaimset tervist kahjustavaid valesid, hirmukülvamist ning muud negatiivset mõju, et neile vastu seista?

Mis on siis üldse tulevikus lastele pakutav hädavajalik haridus, et oleks võimalik mõista maailma reaalsust, eristada võltsi ja pettust originaalsusest loomingus ja kultuuris?

Mida veel võimalik koolis pakkuda sellist, mis selle pimeduse läbi oskab valgustada või õpitavad tõed usutavaks teeb, kui kõike saab plagiaadina esitada, inimröövina ja loomevargusena pakkuda.

Kas üks vastutustundlik õpetaja või ülikooli professor jõuab joosta võidu massiivse tehisintellekti toodanguga, millest tükikest iga õpilane võib kasvõi nalja pärast talle pakkuda?

Mida saame siis veel nimetada hariduseks ja mis on kõrgharidus isegi ülikooli professuuri tasemel, kui ka teaduslikke uuringuid, ajaloo aluspõhimõtteid ja füüsikalisi loodusseaduspärasusi saame kuulda masina käest, kellel on küll inimese poolt loodud algus ja alussisu, aga mitte inimese poolt juhitav areng või infoanalüüs oma tohutu arvuliste parameetrite tõttu.

Kui aastasajandite inimkonna kultuur on alati toetanud inimese elu ja hinge, aidanud leida teed elumõtteks ja elusisuks, siis saab kunstkultuurist vaid tekkida vahend inimesega manipuleerimisel kellegi anonüümsete, kasvõi poliitiliste eesmärkide suunas.

Inimene pole siianigi olnud kõigis eluvaldkondades võimas. Elu algus ja surm, mitte tapmise mõttes, pole olnud tema käes. Kõigi soovide täitmine pole õnnestunud, hoolimata tugevastki tahtest ja suurtest jõududest.

Kannatusterohke kunstviljastamise katsetuste teekond mitmete perekondade elus toob ilmsiks inimliku pingutuse piirid, kui Eluandja pole otsustanud soostuda koostööle.

Ühised paljude riikide inimlikud päästeoperatsioonid looduskatastroofide puhul käivad üle jõu nii Türgi maavärina kui ka tsunaamide puhul. Täna pole veel selge, kas tohutute üleilmsete inimtekkeliste või looduskatastroofide puhul suudame üldse ka koos nii reageerida, et me pääseme – selles peame kahtlema. Ka koroonahoiatus ei pannud meid piisavalt mõtlema ega tegutsema järgmiste haiguspuhangute ennetuseks.

Kas inimkonnal on võimalus tehismõistuse arendusprotsessis veel midagi suunata ja ohte ära hoida?

Või ainult neil, kes on võimelised mõistma kunstliku ja reaalse, tõe ja pettuse, elusa ja surnud, originaalse ja koopia, valguse ja pimeduse erinevust, on kurvaks saatuseks hirmu ja palvega vaadata kõrvalt eksperimente inimese hinge ja vaimuga, nagu siiani oleme näinud neid looduse ning ühiskonna muutmiseks.

Inimeseksolemise olemusliku tühistamise aega pole veel olnud ajaloos, isegi kui üksikinimese tähtsus on alati olnud inimkonna tervikkehas marginaalne.