Kas inimkonnal on võimalus tehismõistuse arendusprotsessis veel midagi suunata ja ohte ära hoida?
Või ainult neil, kes on võimelised mõistma kunstliku ja reaalse, tõe ja pettuse, elusa ja surnud, originaalse ja koopia, valguse ja pimeduse erinevust, on kurvaks saatuseks hirmu ja palvega vaadata kõrvalt eksperimente inimese hinge ja vaimuga, nagu siiani oleme näinud neid looduse ning ühiskonna muutmiseks.
Inimeseksolemise olemusliku tühistamise aega pole veel olnud ajaloos, isegi kui üksikinimese tähtsus on alati olnud inimkonna tervikkehas marginaalne.
Ohutuled vilguvad, aga kas on nägijaid ja kas veel saab midagi takistada…